Miks on saia sees augud?

Pärmi ja käärimisprotsessi tõttu. Pärmseened toituvad suhkrust. Kui nad on ära tarbinud jahus sisalduvad suhkrud, läheb segu käärima ning suhkru lagunemisel tekib süsihappegaas, alkohol. Süsihappegaas tekitab mulle, mis panevad saia kerkima. Süsihappegaasi väljumisel tekivadki saia sisse tühimikud. Ka alkoholil on tähtis roll. Toatemperatuuril on alkohol vedelik, kuid kui seda kuumutada (nt küpsetades saia ahjus kõrgel temperatuuril), hakkab alkohol aurustuma. Tekkinud gaas aitab saial kerkida ja väljudes tekitab saia sisse augukesed.
Samuti kasutame saia küpsetamisel nisujahu, kus molekulide vahelised sidemed on nõrgemad ja venivamad, mis lasevad tekkinud süsihappegaasil ja aurustuval veel ning alkoholil suuremaid tühimikke saia sisse vormida. Sellepärast on ka sai kohevam ja õhulisem kui leib.
Ka gluteenil (teraviljavalk) on oma roll. Tänu oma kleepjale omadusele aitab ta käärimisel tekkinud gaase kinni hoida ja nii säilitada saia koheva vormi. Ilma gluteenita kaoksid kõik gaasimullid ja sai oleks lame ja tihke.



Foto: SCANPIX
Allikas: Doyle, J. (2018). Miks ma ei tunne maad pöörlemas?. Tallinn: Sinisukk
              www.etag.ee

Miks veekeedukannul on küttekeha põhja all?

Soe vesi kerkib üles, jahe vesi vajub alla. Sellepärast on mõttekas soojendada vett just sealt, kus see on kõige külmem. Seega altpoolt. Kui küttekeha oleks üleval, peaksime väga palju energiat kulutama, et vesi altpoolt soojaks saada, samas oleks üleval vesi juba tuline. 

Sellist nähtust võime seostada küsimusega, miks me ei monteeri siseruumides küttekehi lae alla. Paigutame ikka akna alla, kuna soe õhk kerkib üles ja jahe õhk alla, sellepärast tuleb soojendada seda altpoolt, kus õhk on külmem.











                                                                 


Pilt: /www.hlautoosad.ee
Allikas: opik.fyysika.ee

Miks käterätik kuivatab?

Ilmselt keegi sellise küsimuse üle ei juurdle, kui köögis peale nõudepesemist käsi kuivatab.Selleks rätik ongi ja täidab oma ülesannet!  Kuid miks mitte selle üle natuke mõtiskleda. Siin pole vahet kas kasutada riidest või paberist käteratti. Kui siis ainult see, et ühe viskame pärast kasutamist kohe ära, teist mitte.
Rätik kuivatab sellepärast, et meie kehal olev vedelik tungib rätiku pooridesse. Füüsikas on see nähtus kapillaarsus. Kapillaaarid on materjalis esinevad hästi peenikesed sooned ja poorid (ka kõige peenemad veresooned). Vedelik, mis märgab mingit ainet, tungib pooridesse märgamise ja vedeliku pindpinevuse (loe:www.opiq.ee/kit/9/chapter/367w.) tõttu. Vesi märgab riiet ja see põhjustab vee tungimise räti pooridesse.

NB! Rätikut triikida pole soovitav, kuna sel juhul litsume poorid kinni ja see vähendab vee imendumise võimet. Samuti tuleb määrdunud rätik puhta vastu vahetada, kuna poorid on mustust täis ja ei märgu enam nii hästi.


Allikas: Voolaid, H. (2014). Kas sina tead?. AS Atlex

Kuidas eraldada koort piimast?

Teame, et piim koosneb veest, rasvast ja valkudest. Koor on piima rasvasem osa. Rasv on kergem kui vesi ja seega ka kergem ülejäänud vesisest piimast. Kui piim pikemaks ajaks seisma jätta kerkib rasv peagi pinnale. NB! See ei toimi poest ostetud 2,5 % , ega ka 3,5 % piimaga. Tegemist peab olema otse värskelt lüpstud piimaga. 
Et koor kiiremini kätte saada (kui pikalt oodata, et rasv ise pinnale kerkiks) peame kasutama tsentrifuugi. See on anum, mis pöörleb hästi kiiresti (nagu pesumasinas, kui pesu peseme). Tsentrifuugis kogunevad vesised piimakomponendid äärtesse, kuna need on raskemad ja kergem rasv jääb keskele ning valgub kogujasse. 
Seda jõudu, millega piima tsentrifuugis ringiratast aetakse ning väljapoole surutakse nimetatakse tsentrifugaaljõuks (see on jõud, mis tsentrist ehk keskkpunktist eemale viib).
Meie nimetame neid masinaid koorelahutajateks.

Allikas: Lenz, N., (1996), 1000 küsimust ja vastust. Ersen

Miks terav nuga lõikab paremini kui nüri nuga?

Noa tera on kiil !!! (kujult võrdhaarnekolmnurk)

pilt: et.wikipedia.org

Me vähendame teritamisel noatera pindala ja mida väiksem on pindala, seda väiksema pinna peab nuga lõikama ja seega vähem osakestevahelisi sidemeid lõigataval objektil lõhkuma.  Sellise nähtuse puhul kasutatakse mõistet rõhk. Rõhk näitab meile pindalaühiku kohta mõjuvat jõu suurust. Mida väikisem pind, seda suurem rõhk ja vähem jõudu sa noale rakendama pead. Ja kui sul on kerge lõigata, siis öeldaksegi, et nuga on terav.
Nii, et kui tahad oma elu köögis kergemaks teha, tuleks aeg-ajalt ikka nuga ka teritada.

Allikas: Voolaid, H., (2014), Kas sina tead?, AS Atlex

Miks on vindiga purgi kaant raske avada?

Kuna toiduained pannakse purki kuumalt, seda sellepärast, et siis nad säilivad kauem. Kui me kuuma moosi purki paneme, on ka selle kohal olev õhk kuum. Kui kaas on peale pandud, siis hakkab moos ja õhk tasapisi jahtuma. Kui toiduaine purgis jahtub, siis väheneb selle ruumala, samuti ka õhu rõhk (molekulid liiguvad jahedas aeglasemalt ja põrkumisi vastu purgi kaant on vähem). Nii muutub vedeliku ruumala purgis väiksemaks ja vedelik purgis tõmbub kokku ja purgis tekib õhutühi ruum ehk vaakum, mis tõmbab purgi kaane kõvasti vastu purki. Purgis olev rõhk on välisõhust olevast rõhust väiksem ja välisõhk surubki jõuga purgikaane kõvasti vastu purgiserva.

Füüsikast teame, et õhurõhk on üsna suur: igale ruutsentimeetrile mõjub jõud, mis on võrdne 1 kg raskusega. Saame välja arvutada, kui suur jõud mõjub purgikaanele. Purgikaane pindala on umbes 56 ruutsentimeetrit, seega mõjub umbes 56 kg keha raskusjõud.

Lihtsam on purgikaant avada, kui tõstame purgis oleva õhu rõhku (kuumutame), või laseme välisõhu purki sisse.

 Video: https://www.youtube.com/watch?

Allikas: Voolaid, H., (2014). Kas sina tead?. AS Atlex.

Miks me liigutame lõikamisel nuga edasi-tagasi ?

Mingi asja lõikamisel on nuga edasi tagasi liigutades palju kergem see katki/lahti lõigata. Suure osa tööst teeb sel juhul sinu eest ära hõõrdejõud. Kui me proovime lihtsalt nuga  nt saiast läbi suruda, siis peame rakendama väga palju jõudu. Noa edasi tagasi liigutamisel peame me ise vähem jõudu rakendama, sest hõõrdejõud teeb palju tööd meie eest, lihtsustab. Pea meeles, et liugehõõre on alati väiksem kui seisuhõõre.

Foto: opik.fyysika.ee

Allikas: opik.fyysika.ee

Kuidas külm külmkappi saab?

Teadagi hoiavad külmikud toiduaineid jahedas, kuid seda tehakse moel, mis esmapilgul võib tunduda üllatav. Jahedat õhku ei tooda külmikusse väljast sisse, vaid hoopiski soojus eraldatakse külmikus olevatest toiduainetest ning paisatakse väliskeskkonda.

Tänapäevaste moodsate kompressoriga külmikute tööpõhimõte on järgnev:

1. Esmalt suunatakse kompressorisse spetsiaalne gaas, mis rõhu suurenemise tõttu soojeneb.

2. Kondensaatoris (mustad spiraalid külmiku tagaküljel) gaas kondenseerub ning selle tulemusel eralduv soojus suunatakse väliskeskkonda.

3. Tekkinud jahutusvedelik on kõrge rõhu all ning see suunatakse läbi spetsiaalse ventiili või torude, et alandada vedeliku rõhku ning reguleerida selle liikumist aurustisse.

4. Nüüdseks madala rõhuga jahutusvedelikus neeldub külmiku sisemuses olev soojus, mille tulemusel tekib taas gaas, mis suunatakse uuesti kompressorisse.

Külmiku tööpõhimõtet ilmestavad nii mõnedki näited elust enesest. Kui minna soojal ajal merre või järve ujuma, siis pärast veest väljumist hakkab meil jahe ja seda hoolimata asjaolust, et päike paistab ning väljas on 30 kraadi sooja. Meil hakkab jahe, kuna nahal olev vesi aurustub ning selleks kulub soojust, mis võetakse meie kehast. Laias laastus toimivad külmikud samal põhimõttel.

Kui sul pole veekogu lähedal, siis proovi seda: limpsa keelega oma kätt ning puhu seejärel käele. Tõenäoliselt märkad, et niiskel käeosal hakkab jahe, kuna sülg aurustub. Täpselt sama juhtub ka külmikus, mille sisemusse ei tooda külma õhku, vaid millest juhitakse soojus minema. See on ühtlasi ka põhjus, miks külmiku tagakülg on alati soe.

Vaata hästi lihtsalt seletust(inglise keeles):

https://www.youtube.com/watch?v=EIP3pSio7-M 

pilt: http://www.ehitusinfo.ee/index.php?aid=1672

Allikas: Kristjan Terase , https://blog.liebherr.com/kodumasinad/ee/kuidas-tootab-kulmkapp

Miks läheb aken uduseks, kui ma vett keedan?

Sellist nähtust nimetatakse kondenseerumiseks.Konderseerumine on aurustumise pöördprotsess. Tegelikult kondenseerub vesi igale poole, aga näeme me seda kõige paremini aknal, sest aken on kõige külmem koht ja niiskus koguneb kõige külmemale pinnale. Samasugust efekti näeme ka vannitoas, kus niiskus on kondenseerunud külmaveetorule.

Miks ta sinna püsima jääb? Vee molekulidel pole enam nii palju energiat, et liikuda, kui aga ruumi soojendada, saavad nad energiat juurde ja aken muutub jälle läbinähtavaks nagu ka külmaveetoru.

Pilt:  istockphoto.com
Allikas: opik.fyysika.ee

Kas muna on värske?

Tõenäoliselt oled sa vähemalt korra elus avanud külmiku ukse ning mõelnud, et mis ajal soetati need kanamunad, mis on kenasti külmiku riiulile asetatud. Õnneks on paar kasulikku nippi, mille abil saad veenduda munade värskuses.

Veekatse

Aseta muna külma veega täidetud kõrgesse klaasi. Kui muna jääb põhja, siis on see värske. Kui see aga tõuseb ja jääb püsima väikese nurga all, on muna pisut vanem, kuid siiski kõlblik. Kui aga muna tõuseb pinnale, on see üsnagi vana ning tarvitamise asemel viska see parem ära.

Munad tõusevad pinnale seetõttu, et aja jooksul eraldub muna sees olev niiskus läbi munakoore ning see asendub õhuga. Mida rohkem õhku on munas, seda paremini ta hõljub ning seda vanem on muna. Kuidas niiskus eraldub?Munakoor on poorne (nagu meie nahk) ja aja jooksul eraldub läbi selle niiskus ja muna sisse jääb õhk.

Loksutamise katse

Kui sa raputad muna ning selle seest ei kostu loksuvat häält, siis on muna värske ja seda võib süüa. Kui muna raputamisel kostub aga loksuv hääl, siis on sellesse pääsenud õhk ning sellist muna ei tohiks süüa.

Pilt: http://factsram.blogspot.com/

Parim enne kuupäev

Munakarbile on märgitud „parim enne“ kuupäev millega tootja garanteerib, et munad on kõlblikud vähemalt märgitud kuupäevani eeldusel, et neid on õigesti hoiustatud. Üldiselt on munad kõlblikud ka pärast märgitud kuupäeva möödumist, kuid alati tasub seda kontrollida eelpool kirjeldatud testidega.

Allikas: https://blog.liebherr.com/

Miks piim üle keeb aga vesi mitte?

     Nii vee kui piima keemisel tekivad mullid. Vee keemisel on näha, kuidas vee sees tekib mullikene ja see hakkab üles poole tõusma ja paisuma. See kestab kuni mull jõuab veepinnani ja seal katki läheb. 
Piima keemine on sarnane vee keemisele, sest suures osas koosneb piim veest. Erinevalt veest aga on piima koostisosadeks ka rasvad ja valgud. Kuumutamisel tõusevad rasvad ja valgud pinnale moodustades sinna nn piimakile. Piimakile on seesama kile, mida me kõik piimasupil näeme, kui see on jahtunud. Mingil hetkel hakkab piimas sisalduv vesi keema, tekitades mulle, mis omakorda pinnale tõusevad, kohtudes seal rasvade - valkude kihiga, mis veemullidel katki minna ei lase, kuna need püütakse nn piimakile sisse. Nii teineteise otsa kuhjuvatest mullidest tekib piimavaht, mis üsna kiiresti üle potiääre jõuab.

Foto: www.quora.com

Allikas: Imeline Teadus, 9, 2012, http://www.farmi.ee/piima-blogi/piimast-ja-piimatoodetest
Voolaid, H., (2014). Kas sina tead?. AS Atlex

Kuidas kiirendada toidu valmimist keetmisel?

Keema hakkab toit kõrgemal temperatuuril. Keemistemperatuuri on võimalik tõsta kui lisame veele keedusoola. Soola lisamine veele muudab vee juba teiseks vedelikuks, mida me loeme keemiliseks reaktsiooniks.  Samuti on võimalik tõsta keema minemise kiirust, kui tõstame auru rõhku. Selleks peame kaane potile kinnitama nii, et aur seda üles ei tõstaks (kiirkeedupotid). Võime ka toidu panna keema mõnda teise vedelikku (nt. õli sisse), mille keemistemperatuur on madalam. Samuti suureneb soojusülekanne suuremal pindalal. Mida laiem poti põhi, seda kiiremini läheb vesi selles keema.  

Kiiremini keeb toit ka kui keema panna väiksemad tükid (mitte suur kartul vaid lõigata see pooleks, või väiksemaks), kuna siis pääseb soe toidu keskele kiiremini.

Soola lisamine kiirendab vee keema minekut.

Pilt: Getty Images
Allikas: Voolaid, H. (2014). Kas sina tead?. AS Atlex

Miks on sügisel köök täis pisikesi kärbseid?

Tegemist on äädikakärbestega. Äädikakärbsed munevad oma munad puuviljadele või marjadele. Toas on sobivaid keskondi munemiseks veelgi (nt.mahl). Kuna tegemist on imepisikese kärbsega, siis leiab ta kindlasti mõne prao, kust tuppa pääseda. Tegelikult pole tal aga vaja isegi seda pragu leida, sest suurelt jaolt toome me nad ise koos puuviljade ja marjadega ise tuppa. Toas on nende kiireks arenguks väga sobiv temperatuur ja sellepärast on neid mõne päeva pärast väga palju. Kõige rohkem on neid sügisel, augustis- septembris, kuna siis on looduses kõige rikkalikumaltn igasuguseid puuvilju ja marju, kus nende arenguks on kõige soodsamad tingimused.

Äädikakärbsed- ka puuviljakärbes ja veinikärbes, väike (pikkus umbes 2 mm) kollakaspruun kärbes. Areneb hulgi puuvilja- ja veinihoidlates, käärivail marjadel ja puuviljal ning nende saadustel. Elutsükkel 10- 14 päeva.

foto: www.flickr.com

Allikas: Teder, T. (2019). Tartu Postimees. Kuidas äädikakärbsed tekivad ja kuidas neist lahti saada?

             EE 10. (1998). Tallinn