Sisukord

1. Miks on saia sees augud? 
2.Miks veekeedukannul on küttekeha põhja all?
3.Miks käterätik kuivatab?
4.Kuidas eraldada koort piimast?
5.Miks terav nuga lõikab paremini kui nüri nuga?
6.Miks me liigutame lõikamisel nuga edasi- tagasi?
7.Miks on vindiga purgikaant raske avada?
8.Miks piim üle keeb aga vesi mitte?
9.Kas muna on värske?
10.Miks läheb aken uduseks, kui ma vett keedan?
11.Miks on sügisel köök täis pisikesi kärbseid?
12.Kuidas külm külmkappi saab?
13.Miks hakkavad klaasid külmikus klirisema?
14.Mis on teflon, tema plussid ja miinused?
15.Miks liha praadimisel pehmeks muutub?
16.Miks kukub võileib põrandale alati või allpool?
17.Kuidas kiirendada toidu valmimist keetmisel?
18. Kas tuli põleb külmikus ka siis, kui see on suletud?

Miks hakkavad klaasid külmikus klirisema?

Külmik ise soodustab seda. Tegemist on nähtusega - resonants. Resonants on kõige lihtsamalt öeldes kahe (või mitme) võnkumise liitumine. Seega külmikus olevate nõude võnkesagedused ühtivad külmiku mootori võnkesagedusega ja sellepärast hakkavad nõud külmikus klirisema. Nõud peavad muidugi selleks, et klirisemist kuulda, teineteisele lähedal olema.

Resonantsiks nimetatakse nähtust, kus välise mõju sageduse kokkulangemisel süsteemi vabavõnkumise sagedusega suureneb võnkeamplituud märgatavalt. 

Allikas: opik.fyysika.ee

Kas tuli põleb külmikus ka siis kui see on suletud?

Väikese katse tulemusena võib öelda, et ei põle. Külmkapp on siiski ehitatud nii, et see liigselt energiat ei tarbiks.
Vaata allolevat videot, kus telefoniga on filmitud kuidas me avatud külmikusse telefoni asetame ja siis külmiku sulgeme. Külmikus valitseb sellel ajal pimedus.

Miks kukub võileib põrandale alati või allpool?

Meile lihtsalt tundub nii ja tegemist on juhuslikkusega. Kui proovida võileiba järjest mitu korda maha kukutada, siis võib ta kukkuda nii ühte kui ka teist pidi. Mingit seaduspärasust seal ei ole ja fakt, et või on peale määritud ning see leiva pool on raskem, ei pea paika.
Küll võime näha siin füüsika seadust - miks ta üldse kukub? Siin on tegemist gravitatsiooniga, mis looduses on kehadevaheline vastastikmõju. Gravitatsioonilises vastastikmõjus olevate kehade vahel mõjub tõmbejõud, mida nimetatakse gravitatsioonijõuks. Gravitatsioon esineb kõigi kehade vahel. Sõltub see ka kehade massist, mida suurem mass seda suurem gravitatsioonijõud. Sellepärast kukub võileib alati põrandale e allapoole, kui me nt laua näol tal toetuspinna alt ära võtame. Seda sellepärast, et maa mass on suurem ning see paneb asjad allapoole kukkuma. 

Pilt:Gravity for kids 
Allikas: opik.fyysika.ee

Mis on teflon? Tema plussid ja miinused?

Teflon on materjal, mis on libedam kui libe. Temast libedam on vaid teemant. Teflon on plast, millel on hea keemiline vastupidavus ja kuumusekindlus. Selle materjali nimetust teab iga kokk, kuna teflon on saanud populaarseks pannikatte materjaliks. Ja seda seepärast, et toit teflonpinnale kinni ei jää. 
Teflon on hea ja tubli materjal. Kuid siiski peetakse teda mürgiseks. Miks? Tegelikult see nii ka on. Tefloni kuumuskindlus ja temperatuuri taluvus on küll kõrge, kuid väga suurel kuumusel hakkab teflon lagunema, seda siis kõrgemal temperatuuril - üle 260 °C. Sulab teflon 327 °C juures.
 Nii, et tegelikult pole muretsemiseks põhjust. Teadlikult toitu valmistades me nii kõrgeid temperatuure ei kasuta ja kui pannil hakkab midagi suitsema siis tavaliselt on see praadimisõli, mis muidugi annab meile märku, et teflon on ohus ja kuumust tuleks vähendada. Kui aga teflon on kahjustada saanud on parem see pann asendada uuega. Ohutuse mõttes soovitatakse kasutada malmist või mõnest muust materjalist toidu valmistamise nõusid. 
Siiski on see igaühe enda otsustada. Tavalisel kasutusel pole ka teflon ohtlik.

Pilt: vet.agri.ee
Allikas: Kändler, T.(2014). Köögifüüsika.Tallinn: Menu Kirjastus.

Miks liha praadimisel pehmeks muutub?

Miks me üldse toitu küpsetame?

Toidu küpsetamiseks on mitu põhjust. Eelkõige see, et meile meeldib süüa sooja toitu ja seda saame vaid toidu küpsetamisel. Pealegi muudab toidu küpsetamine toidu maitset ja struktuuri. Kuumutamine põhjustab keemilisi reaktsioone, lisades toidule aroome. Küpsetatud toitu on ohutum süüa, kuna kuumus tapab selles olnud bakterid.

Mis siis lihaga juhtub?

Kui liha küpsetada õigel temperatuuril ja parajalt kaua, saame meeldiva ja nauditava suutäie. Liha praadimisel muudame  kõrge temperatuuriga liha struktuuri. Praadimisel muutub liha pehmemaks kuna sidemed kiudude vahel kaovad - kuumus lõhub need.
Praetud liha on inimesel parem, meeldivam ja lihtsam süüa.
Siiski kui liha väga pikalt praadida, aurustub sellest suur osa vedelikku ja liha muutub väga kõvaks ja ebameeldivaks süüa.

Foto: Max Pixel
Allikas: opik.fyysika.ee